Talvine pööripäev, 21. detsember, on aasta kõige sügavam ja vaiksem hetk. See on aeg, mil öö on pikem kui päev ja justkui kogu universum peatuks. Peatuks selleks, et hingata enne uue tsükli algust.
Esoteerilises mõttes ei ole see mitte pimeduse võit, vaid hoopis valguse taassünni püha.
Talvise pööripäeva pimedus ei ole karistus, see on hoidev ja kaitsev. Öeldakse, et see on nagu emaüsa. Sel ajal liigume energeetiliselt sügavamale iseendasse, sinna, kuhu suvine valgus ei ulatu. Alateadvus räägib sel ajal sageli valjemini kui mõistus.
Vanad mustrid, hirmud ja väsimus võivad tulla pinnale. Kui nad tulevad, siis mitte selleks, et meid karistada, vaid selleks, et neid kuulda ja nendega tegeleda. Sellel ajal küsib meie hing austust ja vaikust. Kõik, mis esile kerkib, ei ole probleem, vaid teade, midagi vajab tähelepanu.
Paljudes iidsetes kultuurides tähistas talvine pööripäev päikese sündi. Ka esoteerilises plaanis sümboliseerib see sisemise tule taassündi. Väikest, kuid tugevat sädet, mis hakkab meie sees taas kasvama. Kuigi maailm on hetkel külm ja pime, hakkab pärast pööripäeva valgus tasapisi suurenema. Sama toimub ka meie sees.
Lootus ärkab vaikselt. Sisemine jõud kogub hoogu, uued ideed hakkavad kuju võtma, isegi kui nad pole veel nähtavad. See ei ole kiirustamise aeg. Ja ometi inimesed kiirustavad aina rohkem.
Tegelikult on see aeg, kus võiksime hoo maha võtta, lõpetada tormamise, usaldada iseennast ja üksteist. Just nii hakkab valgus meie juurde tulema.
Talvine pööripäev kutsub meid lõpetama sisemisi peatükke ja tegema väikeseid korrektuure. Lase lahti sellest, mis sind enam ei toeta. Kui keegi on sulle haiget teinud – andesta. Ja kõigepealt iseendale. Sageli küsitakse: miks ma pean endale andestama, kui ma pole midagi halba teinud? Tegelikult teevad inimesed iseendale kõige rohkem haiget.
Esoteerilises mõttes on see ideaalne aeg süüdata küünal ja olla vaikuses. Kui võimalik, siis ka väike lõke, see on eriti hea. Kui lõket teha ei saa, piisab ka ühest väikesest küünlast pimedas ruumis. See sümboliseerib Sind ennast ja valgust, mis ei võitle pimedusega, vaid valgustab seda seestpoolt.
Talvine pööripäev meenutab meile, et kõige pimedamal hetkel on valgus juba teel – mitte väljastpoolt, vaid meie enda südamest.
Luba endale sel päeval aeglust, vaikust ja pehmust. Sa ei pea kõike teadma ega lahendama. Piisab, kui sa lihtsalt oled. Oled olemas. Ja just sellest algabki uus valguse ring. ✨